Shotimaa uus „laste jälgimise seadus“ ei jõustu.

Käesoleva aasta aprillis kirjutasime oma artiklis Shotimaa lastekaitse valdkonnas toimuvast konfliktist. Shotimaal planeeritakse seadust, mille kohaselt oleks igal lapsel kohustuslikus korras nn tugiisik, kes annaks riigile detailse ülevaate ja hinnangu iga lapse kasvamise ja kasvatamisega seonduvast olukorrast. Kirjutasime, et erinevad inimõigus-, haridus- ja perekonnaorganisatsioonid (http://no2np.org/)  on esitanud apellatsiooni Suurbritannia Ülemkohtusse, et hoida ära seaduse jõustumine. Loe artiklit siit.

Suurbritannia Ülemkohus leidis oma 28. juuli otsuses1, et Shotimaa laste ja noorukite seadus on vastuolus Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning vajab muutmist. Seadus pidi jõustuma 31.augustil 2016.a, kuid kohtuotsusest tulenevalt see ei jõustu. Kohtu selline otsus tähendab, et Shoti valitsus peab kavandatud meetmed ülevaatama ning rakendama meetmeid piiratud mahus ning kooskõlas laste ja vanemate õigustega.

Ülemkohtu otsuses on välja toodud mitmed olulised seisukohad, mida järgnevalt välja toon.

  • Esiteks on välja toodud, et erinevad kasvukeskkonnad erinevate perekondade näol võimaldavad kasvada erinevatel indiviididel. Totalitaarse režiimi esmane soov on eemaldada lapsed perekonna hukutava mõju (otsetõlge) alt ning allutada nad valitsejate maailmanägemusele (otsuse p 73 – viitega USA Ülemkohtu otsusele 268 US 510 (1925)).

  • Lapse “heaolu” on mõistena ebamäärane ja subjektiivne ja võimaldab erinevaid tõlgendusi (otsuse p 16).

  • Lapse kohta informatsiooni kogumist ja edastamist puudutavad sätted ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni2 artikliga 8 (õigus perekonna, eraelu ja kodu puutumatusele) (otsuse p 106).

  • Laste kohta kogutava informatsiooni kohta ei ole võimalik ei lastel ega vanematel saada teavet ega anda selleks nõusolekut, mistõttu eraelulise informatsiooni kogumine sellises mahus ei ole kooskõlas põhiõigustega (otsuse p 100).

  • Kuna heaolu mõiste on väga ebamäärselt sisustatud, siis seadusest tulenevalt on vanematel põhjendatud arvamus, et nad peavad täitma kõiki Nimetatud isiku ettekirjutusi. Nende ettekirjutuste täitamata jätmine aga viib järeldusele, et nende vanemate puhul on oht lapse kahjustamiseks. Selline järeldus on aga kohtu hinnangul meelevaldne ning vastuolus Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooniga (otsuse p 95).

Kohtuotsusega leiti seaduse põhivastuolu olevat just laste kohta käiva informatsiooni kogumise ja edastamisega seotud küsimustes ning seadus saadetakse uuesti Shoti parlamenti muutmiseks. Kuna seadus on tekitanud Shoti ühiskonnas palju poleemikat, siis loodavad kodanikuühendused vastuolulise seaduse täies ulatuses vastuvõtmata jätmist.

1Suurbritannia Ülemkohtu 28. juuli 2016. a otsus „The Christian Institute and others (Appellants) v The Lord Advocate (Respondent) (Scotland)“ http://www.bailii.org/uk/cases/UKSC/2016/51.html

2Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654

Print Friendly, PDF & Email