Ravimite kasutamine Eesti lastel: kokkuvõte doktoritöö (2012) järeldustest

Terevisioonis räägiti ravimite kasutamisest lastel ning viitati ühtlasi Eestis kaitstud Jana Lass’i doktoritööle.

Doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli hinnata näidustuseta või litsenseerimata ravimite kasutuse määra ning seda, millisel määral puutuvad vastsündinud haiglaravi jooksul kokku ravimites olevate abinetega ning kui suur osa nendest abiainetest võivad olla neile toksilised. Uuring viidi mh läbi TÜ Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas.

Järgnevalt toon välja viidatud doktoritöö kõnekamad väited.

  • Enamasti ei ole võimalik täiskasvanutel tehtud uuringutest tuletada, kuidas ravim laste organismis toimib..

  • Kliiniliste uuringute puudumisel pärinevad andmed ravimi annuste kohta lastel sageli arstide kliinilisest kogemusest või üksikutest ravijuhtudest

  • Ravimvormide koostises kasutatakse tuhandeid erinevaid abiaineid, mis moodustavad keskmiselt 90% ravimi massist. Abiainetega seonduv on võrreldes toimeaineid puudutavate seadustega olnud vähem reguleeritud ning lastel nende ohutust reeglina kliiniliselt hinnatud ei ole. Siiski on täiskasvanutele ohutud abiained põhjustanud lastele manustamisel traagilisi tagajärgi.

  • Ravitud vastsündinutest 97% (339/348) said ravimite koostises vähemalt ühe potentsiaalselt toksilise abiaine ja 88% said vähemalt ühe teadaolevalt toksilise abiaine.
  • Kõik ravitud vastsündinud said vähemalt ühte ravimit, millel puudub müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks.

  • Mitte ühelgi kasutatud meeleelundite, skeletilihassüsteemi, seedekulgla ja ainevahetuse, urogenitaalsüsteemi haiguste ravimil ja suguhormoonil polnud SPCs (ravimi omaduste kokkuvõte) infot vastsündinutel kasutamiseks.

Kui võtta eelviidatud doktoritöö järeldused ning kõrvutada need dr Irja Lutsari väidetega, siis on olukord murettekitav. Sõnum, mis kõlama jääb on see, et ravimeid tuleb hakata veelgi rohkem katsetama laste peal (Eestis?).

Teiseks, ravimid mida praegu kasutatakse, võivad olla lastele sobimatud, toimelt ettearvamatud ja ohtlikud. Arstid kasutavad ravimeid eelkõige kogemuspõhiselt, ravimi infomaterjalidest ei peagi nähtuma ravimi sobivus lapsel kasutamiseks.

Kolmandaks, paljud kasutatud ravimid on ilma müügiloata (ja seega on nende ravimite kohta info saamine peaaegu võimatu – loe terviseoigus.ee artiklit müügiloata ravimite kasutamisest).

Seega kasutatakse lastel ravimeid mille toime on ettearvamatu, mis oma koostiselt on lastele ohtlikud. Ravimi annustamine sõltub üksnes arsti oletustest. Võimalikud ravimi kõrvaltoimed aga seostatakse haigusega, mitte ravimitega. Ja seejuures hakatakse katseid laste peal veelgi rohkem läbi viima.

Henno Nurmsalu

Kasutatud allikad:

Print Friendly, PDF & Email