Kas rutiinsed rasedusaegsed uuringud ikka hoiavad ära väärarenguga või muu haigusdiagnoosiga lapse sündimise?

Käesolev artikkel on avaldatud 19.04.2016.a lehel www.e-perekool.ee ning avaldatud lehel www.terviseoigus.ee autori nõusolekul.

Jätkame juttu tehnoloogilisest ja infomaailmast, milles elame. Praegune maailm usaldab tehnikat ja see on toonud endaga kaasa nii rasedate kui hiljem ka vastsündinute ning väikelaste rutiinsed protseduurid, analüüsid. Ütleme ausalt – ei vaadata inimesele ega lapsele silma, vaid vaadatakse, mis kuvaril kirjas, mida masin ütleb.

Olen alati naistele meelde tuletanud, et masin on tavaliselt ühendatud vooluvõrku ning vooluvõrgus kulgev vool on vahelduvvool. Lisaks, meditsiinitehnika on kõrgtehnoloogia, st tehnoloogia, mis võib minna kas füüsiliselt katki või võivad sisse tekkida elektroonilised probleemid. Loomulikult masinaid pidevalt kontrollitakse ja hooldatakse, kuid kes garanteerib, et just teie uuringu ajal on masin 100% töökorras ja andis 100% õiged tulemused? Tuletan meelde, et mitte kunagi ei garanteerita tehnoloogiaga saadud tulemusi 100%liselt, alati öeldakse, et tegemist on tõenäosusega. Seepärast tekib küsimus, kas otsuste langetamine masina tulemustele toetudes on ikka kõige rohkem elu edasikandev samm?
Seepärast olgem ettevaatlikud masinate usaldamisega.

Milleks uuringutele minnakse?

Olen meditsiiniuuringutes veidi kahtlevatele naistele soovitanud mõelda enne uuringule minekut, milleks talle seda uuringut on vaja? Sage vastus on loomulikult, et saada kinnitust, et kõik on ikka korras. Küsin siis, mida ta kavatseb teha siis, kui uuring näitab, et kõik ei ole korras? Kas hävitab lapse? Oma armastuse vilja?
Ma pole veel kuulnud ühtegi juhtumit, kus peale “soovitatud” aborti, mis on tehtud näidustusega, et loode pole täisväärtuslik, oleks keegi öelnud, et sorry, me eksisime, teie loode (laps) oli siiski täiesti terve. (Olgem ausad – meditsiin ei saa endale lubada, et tagantjärele tuleks välja, et tegemist oli vale diagnoosiga, või, täpsemalt – ennustusega. Seetõttu, kui ka selgub, et lapsel ei olnud väärarengut, jäetakse see teadmine meditsiinisüsteemi kambritesse.)

Naistega tegelemise aja jooksul olen paraku pidanud olema tunnistajaks situatsioonidele, kus täiesti terve naine teeb looteveeuuringu (amniotsentees), sest rutiinsel ultraheli-uuringul tulid  kahtlased tulemused. Millegipärast varsti peale lootevee-uuringut on aga loode (laps) elutegevuse lõpetanud. Valusa irooniana on saabunud naisele peale seda teade, et amniotsentees näitab, et teie lapsega on kõik korras.

Samas on olnud päris palju juhtumeid, kus ema, keeldudes meditsiinilisest abordist, on teatanud, et tuleb mis tuleb, see laps on talle määratud ja selle ta ka sünnitab. Neid juhtumeid on olnud palju ning need lapsed on sündinud täiesti tervetena ning nad on oma arengu poolest olnud täiesti korras. Kas ei pane mõtlema?

Kui vaadata statistikat, siis ei saa kuidagi väita, et väärarenguga laste sünd oleks Eestis viimase 20 aasta jooksul vähenenud või suurenenud (ca 1,5 % vastsündinutest 1990. aastatel ja ca 1,5% vastsündinutest 2020. aastatel, vahepealsetel aastatel samamoodi) (allikas: Meditsiiniline Sünniregister). Kuuleme tõesti uudiseid, et “iga aasta lisandub Eestis 1000 puudega last” ning et “puudega laste arv suureneb iga aastaga” (vt Jõerand), kuid, NB! need “lisandumised” ei ole mitte kaasasündinud puudega laste tõttu. Sünnipärase väärarenguga (mida saab väidetavalt rasedusaegsete uuringutega vähendada) lapsi on Meditsiinilise Sünniregistri andmetel alati ca 1,5% (näit 220 last 2014. aastal) nagu eelnevalt mainitud. Ülejäänud laste puude on põhjustanud kas sünnitusel tekkinud probleemid, mis avalduvad hiljem, või muud põhjused.
Mis kasu on nii põhjalikest (ja riskantsetest) rasedusaegsetest uuringutest, kui statistika näitab, et lapse puude põhjustajad on pigem üsavälistes oludes kui emaüsas kasvades?

Loomulikult ma ei taha siin kellelegi öelda, et ärge minge ja ärge tehke uuringuid. Uuringud on ikka iga naise enda otsustada, aga mulle tundub, et praegusel ajal on need uuringud, mis on rasedatele mõeldud, omamoodi kui möödapääsmatu orjus, millega ennast antakse orjusesse. Masina orjusesse.

Ülle Liivamägi

Viited:

  • Jõerand, R. (01.12.2015). Gabriela Laanet: iga aasta lisandub Eestis 1000 puudega last! Ajaleht: Pealinn. http://www.pealinn.ee/koik-uudised/gabriela-laanet-iga-aasta-lisandub-eestis-1000-puudega-last-n158169 (19.04.2016).
  • Meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu. Tervise Arengu Instituut. http://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/meditsiiniline-sunniregister-ja-raseduskatkestusandmekogu/statistika (19.04.2016)
Print Friendly