Lapsevanema õigused ja kohustused rasedusest esimese eluaastani

Lapsevanema õigused ja kohustused

Rasedusest esimese eluaastani.

Patsient ja tervishoiuteenus

Kui naine pöördub (rasedana) tervishoiuteenuse osutaja (arst, ämmaemand) juurde, siis õiguslikult käsitletakse teda patsiendina. See tähendab, et kõik õigused, mis on patsiendil ning mis puudutavad patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja suhet, kehtivad ka rasedale. Nendest olulisemad on:

  1. Patsiendile võib tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul.

  2. Juba antud nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

  3. Kui tervishoiuteenuse osutaja ei saa teenuse osutamist jätkata (N: erimeelsuste korral), siis nn päeva pealt teenuse osutamist lõpetada ei tohi.

Olulised õigusaktid:

1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015015#para4b2lg2

§ 31.  Patsient

  Patsient käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust.

2. Võlaõigusseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/111042014013

§ 766. Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus

  1. Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

    § 772. Lepingu lõppemise erisused

 (2) Patsient võib tervishoiuteenuse osutamise lepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda

 (3) Tervishoiuteenuse osutaja võib lepingu üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse osutamise jätkamist oodata. Tervishoiuteenuse osutaja peab vajaduse korral siiski tervishoiuteenuse osutamist jätkama, kuni patsient saab tervishoiuteenust mujalt.

Rasedusega arvelevõtmine.

Rasedusega arvelevõtmise eesmärk on tagada rasedale tervishoiuteenuse osutamine. Õigusaktidest ei tulene rasedana arvelevõtmise kohustus, sest vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 3 saab patsiendile tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Rasedusega arvelevõtmata jätmisega võib kaasneda teatud rahaliste hüvitiste piiramine (sünnitoetuse mittemaksmine teatud omavalitsustes).

Kõik rasedusega seotud andmed kantakse tervihoiuteenuse osutaja poolt rasedakaarti, mis on oluline dokument tervihoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel. Rasedakaarti kantakse andmed patsiendi nõusolekul ja ulatuses.

Olulised õigusaktid:

1. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/107072011010?leiaKehtiv

§ 26.  Rasedakaart

  Rasedakaart on tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, mille vormistab naise raseduse kulgu jälgiv tervishoiutöötaja alates rasedusega arvelevõtmise päevast. Rasedakaart vormistatakse tervishoiuteenuse osutaja valitud vormi kohaselt.

Ravikindlustus

Raseda suhtes kehtivad erinevad erikorrad, mis puudutavad ravikindlustust, töötingimusi ja töövõimetuslehe väljastamist. Igal juhul on rasedal ravikindlustus.

Olulised õigusaktid:

1. Ravikindlustuse seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015018

§ 5.  Kindlustatud isik

  1. Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:
    1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;

    § 12.  Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused

 (1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse lõppemisest.

 (11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.

§ 52.  Töövõimetusleht

 (21) Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks avaliku teenistuse seaduse § 48 alusel ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral.

Hüvitised

Lapse sünniga seonduvalt on õigus erinevatele toetustele. Täpsemalt on erinevad võimalused toetustele ära toodud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel….link

Olulised õigusaktid:

1. Ravikindlustuse seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015018

§ 58.  Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

 (1) Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtajast hiljem.

2. Tallinna sünnitoetus http://www.tallinn.ee/Sunnitoetus

Toetus määratakse raviasutuse või perearsti tõendi alusel tingimusel, et lapse sünnitanud ema oli võetud rasedusega arvele enne 12. rasedusnädalat ja on olnud arsti regulaarsel jälgimisel.

3. Vanemahüvitise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014031

Raseduse jälgimine ja uuringud

Rasedust jälgitakse raseduse jälgimise juhendi alusel. Raseduse jälgimise juhend on koostatud eesmärgiga saada ülevaade raseda seisundist enne sünnitust. Tervishoiuteenust osutatakse patsiendile tema nõusolekul, see puudutab ka kõiki uuringuid ja protseduure.

Juhul kui raseduse jälgimise käigus tekib kahtlus lapse tervise ja väärarengutega seonduvalt, siis täiendavate uuringute või raseduse katkestamine saab toimuda üksnes raseda nõusolekul.

Olulised õigusaktid:

1. RASEDUSE JÄLGIMISE JUHEND 2011 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/raseduse_jalgimise_juhend_2011.pdf

2. Nakkushaiguse ja nakkuskandluse uurimise ning ravimise kord rasedal https://www.riigiteataja.ee/akt/640871

§ 1. (1) Käesolev kord kuulub kohaldamisele raseduse jälgimisel ja sünnitusabi osutamisel arsti või ämmaemanda poolt ning sünnitusabi osutamisel haiglas, arvestades «Võlaõigusseaduses» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) tervishoiuteenuse osutamise lepingu kohta sätestatut.

  1. Iga rasedat uuritakse arvele võtmisel süüfilise ja HIV-nakkuse suhtes ning pärast 30-ndat rasedusnädalat süüfilise ja B-hepatiidi ning rasedaid, kes arvelevõtmisel olid HIV-negatiivsed, ka HIV-nakkuse suhtes, kasutades seejuures erialaspetsialistide poolt heakskiidetud analüüsimeetodeid.

3. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015005#para12lg2

§ 3.  Nõusolek arstiabi andmiseks

 (1) Nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul.

 (2) Piiratud teovõimega isikule1 osutatakse arstiabi tema seadusliku esindaja nõusolekul ja isiku enda tahte alusel niivõrd, kuivõrd ta on võimeline sellekohast tahet avaldama. Vältimatu abi osutamine patsiendile on lubatud ka ilma seadusliku esindaja nõusolekuta või ilma isiku enda tahteta, kui arstiabi andmata jätmine oleks patsiendile eluohtlik või kahjustaks oluliselt tema tervist. Kolmas isik ei või keelata ega takistada vältimatu abi osutamist.

4. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015011

§ 5. Raseduse katkestamise vabatahtlikkus

(1) Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist oma rasedust katkestama.

Sünnitus

Sünnitusabi (koht, viisi ja saadava abi) osutatakse patsiendile tema nõusolekul. Haiglal ei ole õigust tervishoiuteenuse osutamisest keelduda enne, kui patsiendil on olemas uus tervihoiuteenuse osutaja. ilma põhjuseta (puudub rasedaga koostöö, keeldumine protseduuridest vms). Vt Võlaõigusseaduse § 772 lg 3.

Tervishoiuteenuse osutaja poolt soovitatud ravist kelledumise korral vastutab patsient.Vältimatust abist ei ole õigust keelduda.

Normaalse sünnituse puhul lähtuvad arstid juhendist – http://www.ammaemand.org.ee/wp-content/uploads/2013/09/s%C3%BCnnituse-juhend.kinnitatud.-ENS.E%C3%84%C3%9C.2014.pdf

Vanemal on õigus otsustada sünnituse järgselt lapsele tehtavate protseduuride, uuringute ja analüüside üle. Haiglas on vanemal alati õigus olla koos lapsega. Samuti on vanemal õigus haiglast lahkuda (tervishoiuteenuse leping lõpetada), juhul kui puudub otsene oht elule. Samuti on haiglasolekul tekkinud vaidluste lahendamisel alati õigus kasutada esindaja abi.

Olulised õigusaktid:

1. Võlaõigusseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/111042014013

§ 758. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõiste

 (1) Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

§ 762. Tervishoiuteenuse osutamine

  Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

§ 766. Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest.

(3) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (4) Piiratud teovõimega patsiendi puhul kuuluvad lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida.

§ 772. Lepingu lõppemise erisused

 (2) Patsient võib tervishoiuteenuse osutamise lepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda

 (3) Tervishoiuteenuse osutaja võib lepingu üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse osutamise jätkamist oodata. Tervishoiuteenuse osutaja peab vajaduse korral siiski tervishoiuteenuse osutamist jätkama, kuni patsient saab tervishoiuteenust mujalt.

2. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015015

§ 5.  Vältimatu abi mõiste

  Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

3.Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/109072014023

§ 4.  Kodusünnitusabi

 (1) Kodusünnitus on käesoleva määruse tähenduses raseduse plaanikohase jälgimise ajal raseda soovil planeeritud, visiitide käigus eelnevalt kokku lepitud, väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt vastuvõetud sünnitus.

 (2) Kodusünnitust võib planeerida, kui:
1) naine on avaldanud soovi kodusünnituseks;
2) raseduse kulgu on jälgitud vastavalt kehtivale raseduse jälgimise juhendile, riske on hinnanud ämmaemand ja vajaduse korral naistearst;
3) kulgeva raseduse riski tase on olnud madal;
4) varasemate raseduste ja sünnituste kulus ei ole esinenud oodatavat sünnitust komplitseerida võivaid seisundeid ega olukordi;
5) oodatava sünnituse riski tase on madal;
6) naine omab tõenduspõhist teavet raseduse, sünnituse, sealhulgas kodusünnituse ja sünnitusjärgse perioodi kohta informeeritud valikute tegemiseks;
7) keskkond ja sotsiaalne tugivõrgustik toetavad kodusünnitust;
8) sünnituskoht asub lähimast sünnitusabi osutavast haiglast kõige rohkem 30 km kaugusel.

Lapse sünni registreerimine ja isikukood

Haiglasünnituse puhul saadakse lapsele isikukood läbi meditsiiniasutuse. Kodusünnituse puhul kehtiv kord on toodud allolevates viides õigusaktidele.

Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksel lapse sündimise päevast arvates.

Olulised õigusaktid:

1. Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/12862791

§ 5. Isikukoodi väljajagamine meditsiinilisele sünnitõendile märkimiseks

  1. Eestis sündinud lapse meditsiinilisele sünnitõendile isikukoodi märkimiseks moodustatakse isikukood tervishoiuasutuse sellekohase taotluse alusel.

§ 7. Isikukoodi andmine perekonnaseisuasutuse poolt

  1. Kui Eestis sündinud isikule ei ole isikukoodi antud tervishoiuasutuse poolt meditsiinilise sünnitõendi koostamisel, annab perekonnaseisuasutus isikukoodi sünniakti koostamisel meditsiinilise sünnitõendi alusel.

2. Perekonnaseisutoimingute seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014006

§ 3.  Perekonnaseisuasutus

 (1) Perekonnaseisuasutus registreerib sünde ja surmi,

 (2) Perekonnaseisuasutused on:
1) valla- ja linnavalitsus;
2) maavalitsus;

§ 23.  Sünni registreerimise avaldus

 (1) Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutuses isiklikult sellekohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

Lapse arstlik jälgimine ja ravi esimesel eluaastal

Lapse arstlik jälgimine toimub kuni 18-aastaste tervisekontrolli juhendi alusel. Perekonnal on õigus otsustada jälgimise ulatuse, koha ja sageduse üle. Läbiviidavad uuringud ning ravi määratakse üksnes vanema nõusolekul.

Olulised õigusaktid:

1.Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend (2009)

http://www.ravijuhend.ee/downloader.php?file=guide-44-doctypetext27

2. Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend

https://www.riigiteataja.ee/akt/108012013015

§ 4.  Pereõe töövaldkonnad ja tegevused

 (4) Pereõde teeb kuni 18-aastaste laste ennetavaid tervisekontrolle vastavalt käesoleva määruse lisas «0–18-aastaste laste ennetavate tervisekontrollide kava» kehtestatule. Lastele ennetava tervisekontrolli läbiviimiseks teeb pereõde vajadusel koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga.

.

Lapse vaktsineerimine

Lapse vaktsineerimine saab toimuda vanema nõusolekul. Kohustuslikku vaktsineerimist Eestis ei ole.

Olulised õigusaktid:

1. Immuniseerimiskava

https://www.riigiteataja.ee/akt/115012014002

Teadlik patsient

http://nurmsalu.ee/patsiendi-oigused/

http://nurmsalu.ee/miks-on-patsiendi-ohutus-eestis-nii-tundlik-teema-1-lugu/

http://nurmsalu.ee/patsiendi-meelespea-teabe-saamine-ja-teisese-arvamuse-kusimine/ .

Henno Nurmsalu

www.terviseoigus.ee

1Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

Print Friendly, PDF & Email